Trump kiitis heaks USA sõjaväebaasi tulistaja hukkamise

Tegemist on esimese sellise hukkamisega USA sõjaväes pärast Teise maailmasõja lõppu.

USA president Donald Trump. Foto: Valge Maja / Wikimedia

USA võimud hukavad mahalaskmise läbi 2009. aastal Fort Hoodi sõjaväebaasis 13 sõdurit tapnud endise armee majori Nidal Hasani. Pentagoni pressiesindaja Sean Parnelli sõnul tegi hukkamise kohta ettepaneku sõjaminister Pete Hegseth ning president Donald Trump kiitis selle heaks. Tegemist on esimese sellise hukkamisega USA sõjaväes pärast Teise maailmasõja lõppu.

Virginia osariigist pärit Hasan töötas USA armees psühhiaatrina. 2009. aasta 5. novembril avas ta Texases asuvas Fort Hoodi baasis tule, tappes 13 relvastamata sõdurit ja vigastades veel 32 inimest. Rünnak leidis aset meditsiinihoones, kus sõdurid ootasid arstlikku kontrolli ja vaktsineerimist enne välismaale lähetamist.

Tegemist oli ohvrite arvult USA sõjaväebaasis läbi aegade kõige rängema sõjategevusega mitteseotud rünnakuga. Hasan tunnistas hiljem kohtus, et tema oli tulistaja ning vabandas „mis tahes vigade“ pärast. 2013. aasta sõjaväekohtus ütles ta, et uskus end kaitsvat moslemeid ja Afganistanis tegutsevat Talibani.

Hasan on praegu üks neljast USA sõjaväe surmamõistetust. Parnell teatas, et hukkamise aja ja koha määrab USA armee sekretär. Sõjaväeseaduse kohaselt vajab hukkamine presidendi heakskiitu ning enne selle läbiviimist peab juhtum läbima ka apellatsioonimenetluse ja saama lõpliku õigusliku heakskiidu.

Mahalaskmise kasutamine hukkamisviisina on USA-s haruldane. Viimati viidi selline hukkamine läbi 2025. aastal Lõuna-Carolinas, kus seda meetodit kasutati esimest korda osariigi ajaloos ning esimest korda kogu USA-s 15 aasta jooksul. Lisaks Lõuna-Carolinale lubavad mahalaskmisega hukkamist veel Idaho, Mississippi, Oklahoma ja Utah.

USA-s toimub enamik hukkamisi osariikide tasandil, kuid surmanuhtlus on endiselt seaduslik võimalus ka föderaaltasandil ja sõjaväes. President Trump taastas föderaalse surmanuhtluse kasutamise 2025. aasta jaanuaris, pärast seda kui tema eelkäija Joe Bideni administratsioon oli selle föderaalsel tasandil peatanud. Trumpi korralduses nimetati surmanuhtlust vahendiks, millega karistada kõige raskemate kuritegude toimepanijaid ja ennetada surmavat vägivalda.