Venemaa korraldab sõja viiendal aastal rangelt kontrollitud valimised

Venemaa korraldab sel nädalal rangelt kontrollitud valimised, mida Kreml peab viiendat aastat vältava Ukraina sõja suhtes avaliku arvamuse baromeetriks.

Osa venelasi on tüdinenud majandusseisakust ja Ukraina üha intensiivsematest vasturünnakutest ning kardetakse, et Vene režiimi juht Vladimir Putin võib pärast valimisi anda käsu uute sõdurite massiliseks värbamiseks, vahendab BNS.

Venemaa viib 18.-20. septembrini läbi niinimetatud parlamendivalimised, mis on esimesed pärast agressorriigi sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ning alles teised üleriigilised valimised pärast 2024. aasta samuti niinimetatud presidendivalimisi, millega Putin tagasi valiti. Hääletus on kavas läbi viia ka Venemaa armee okupeeritud Ukraina osades.

Täiemahulises sõjas on hukkunud sadu tuhandeid inimesi, see on toonud kaasa ulatusliku tsensuuri, laastanud Ida-Ukraina ning toonud Moskvale kaela enneolematud lääneriikide sanktsioonid. Kuna Moskva on sõja kritiseerimise keelanud, ei ole hääletussedelil ühtegi tegelikku opositsiooniparteid ning Putini valitsev partei Ühtne Venemaa saab riigiduumas vääramatult enamuse.

Üks Euroopa diplomaat ütles AFP-le, et kuigi valimised on üsna suur pettus, on see rituaal, mida Kreml peab hädavajalikuks ning nad püüavad tagada kõrge osalusprotsendi. “Isegi kui tulemused on “ette määratud”, on hääletamine siiski oluline,” ütles eksiilis elav vene politoloog Nikolai Petrov AFP-le. “Nii nagu Nõukogude Liidu ajal, peavad valimised näitama kodanike lojaalsust.”

Eelnevalt plaanis ta anda oma hääle Jabloko poolt, mis kutsus üles lõpetama sõjategevust Ukrainas, kuid nüüd valib ta Uued Inimesed.

Võimud on kasutanud sõda ettekäändena, et suurendada repressioone tasemeni, mida pole nähtud pärast Nõukogude Liidu aega.

Kõik Putini peamised vastased on vangis, eksiilis või surnud – nagu tema peamine rivaal Aleksei Navalnõi, kes suri 2024. aastal Venemaa vanglas.

Kuigi Venemaa parlamendi volitusi on Putini ajal tunduvalt vähendatud, on parlamendivalimised varem pingeid tekitanud.

Aastal 2011 põhjustasid laiaulatuslikud pettused ja Putini naasmine peaministri kohalt Kremlisse Venemaa suurimad protestid pärast NSV Liidu lagunemist.

Moskvas on vähe märke sellest, et sel aastal üldse valimised toimuksid.

Valimisplakateid on vähe, välja arvatud võimude üldised üleskutsed osalemiseks loosungiga “Sinu hääl on Venemaa tugevus”.

Hääletus peegeldab suhtumist sõtta, mis on tapnud sadu tuhandeid ja seganud venelaste igapäevaelu isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel rindest.

Viimastel kuudel on Kiiev intensiivistanud oma kaugmaarakettide rünnakuid Venemaale – mida esitletakse kui õiglast kättemaksu Moskva enda rünnakute eest –, mis on põhjustanud kütusepuudust, miljardite rublade väärtuses kahju ja tsiviilohvreid.

Püsivate kuulduste taustal on Putin ise olnud sunnitud eitama Moskva plaane uueks mobilisatsiooniks – sarnaselt 2022. aasta ebapopulaarsele 300 000 reservisti värbamisele – pärast valimisi.

Kremli kriitikud, Kiiev ja mõned lääneriigid on teda süüdistanud just selle kavandamises.

Vene ekspert Tatjana Stanovaja – Moskva poolt keelatud Carnegie Venemaa Euraasia Keskusest – pidas värbamist ebatõenäoliseks.

“Nad on teinud nii palju pingutusi, et veenda venelasi selle pärast mitte muretsema… Ma oleksin väga-väga üllatunud, kui see juhtuks.”

Tema sõnul näeks Putin oma vältimatus võidus hoopis kinnitust oma legitiimsusele, oma sõja legitiimsusele.