Venemaal algasid valimised, mida kriitikud peavad Kremli võimu kinnistavaks rituaaliks

2021. aastal Moskvas toimunud protest riigiduuma valimiste tulemuste vastu. Foto: Sergey Korneev / Wikimedia

Venemaal algasid reedel kolm päeva kestvad riigiduuma valimised, mis on esimesed pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas 2022. aastal. Esimesed jaoskonnad avati Kamtšatkal ja Tšukotkal, mõnes kaugemas piirkonnas ja rindel viibivate sõdurite seas algas eelhääletamine juba augusti lõpus. Hääletamine toimub ka Venemaa okupeeritud Ukraina aladel.

ERR-i vahendatud AFP artiklis kirjeldatakse valimisi pigem Kremli võimu kinnistava rituaalina kui päriselt avatud poliitilise võistlusena. Üks Euroopa diplomaat ütles AFP-le, et isegi kui tulemus on suuresti ette määratud, peab Kreml valimisi vajalikuks ja tahab näidata kõrget osalusprotsenti. Eksiilis elav politoloog Nikolai Petrov võrdles hääletust Nõukogude ajaga, mil valimistel osalemine pidi väljendama lojaalsust võimule.

Riigiduumas on 450 kohta: pooled jagatakse erakondade nimekirjade alusel ja pooled ühemandaadilistes ringkondades. Hääleõiguslikke inimesi on umbes 111 miljonit ning kasutada saab ka elektroonilist hääletamist.

Valitsev Ühtne Venemaa on domineerinud duumas kogu Putini võimuaja ning sai 2021. aastal üle kahe kolmandiku kohtadest. Tänavu juhivad parteinimekirja muu hulgas välisminister Sergei Lavrov ja Moskva linnapea Sergei Sobjanin. Partei toetab avalikult sõja jätkamist Ukrainas.

Kommuniste, LDPR-i, Õiglast Venemaad ja Uusi Inimesi peetakse Venemaa niinimetatud süsteemseks opositsiooniks – nad hääletavad võtmeküsimustes sageli Kremliga samas suunas. Ainus registreeritud sõjavastane erakond Jabloko eemaldati augustis üleriigiliselt parteinimekirjalt ning saab osaleda vaid üksikringkondades.

Kõige rohkem jälgitakse ilmselt seda, kes tuleb Ühtse Venemaa järel teiseks. Kommunistide tugevam tulemus võiks viidata kasvavale rahulolematusele majanduse ja elatustasemega, Uued Inimesed püüavad aga kõnetada nooremaid ja tehnokraatlikumaid valijaid.