Peaaegu pool bensiini hinnast läheb riigile – Eesti on Euroopa esikümnes

Euroopa autojuhid maksavad praegu bensiini eest rohkem kui kunagi varem ning ligi pool tanklas tasutavast summast läheb erinevate maksudena riigile.

Euroopa Komisjoni andmetel tõusis 95-oktaanise bensiini kaalutud keskmine hind Euroopa Liidus 14. septembril 2,063 euroni liitri kohta – kõrgeimale tasemele alates andmerea algusest 2005. aastal, vahendab Euronews.

EL-is moodustasid bensiinimaksud keskmiselt 0,976 eurot liitri kohta ehk 47,3 protsenti lõpphinnast. Maksukoormus koosneb peamiselt aktsiisist ja käibemaksust, kuid riigid võivad lisada ka süsiniku- ja muid kütusemakse. Kuna käibemaksu arvestatakse pärast aktsiisi ja teiste maksude lisamist, maksavad autojuhid sisuliselt ka käibemaksu juba maksustatud summalt.

Seitsmes riigis maksavad inimesed riigile üle ühe euro liitri pealt. Kõige kõrgema maksukoormusega riikide esikümnes on ka Eesti. Eesti autojuht maksis 14. septembri seisuga iga bensiiniliitri pealt keskmiselt 0,963 eurot makse. Sellest 0,593 eurot moodustas aktsiis ja 0,370 eurot 24-protsendiline käibemaks. Eesti jäi selles arvestuses 9. kohale, edestades näiteks Lätit, kus maksud moodustasid 0,960 eurot liitri kohta.

Kõige kõrgem oli maksukoormus Hollandis, kus riik kogus iga bensiiniliitri pealt 1,270 eurot makse. See moodustas 52 protsenti 2,434-eurosest bensiiniliitri hinnast. Teisele kohale jäi Taani 1,230 euroga, kolmandale Soome 1,193 euroga. Saksamaal oli maksukoormus 1,179 eurot ning Kreekas 1,133 eurot liitri kohta. Järgnesid Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal.

Huvitav on see, et kõige kõrgem bensiiniliitri hind ei tähenda automaatselt kõige suuremaid makse. Taanis maksis bensiin 2,564 eurot liitri kohta, mis oli EL-i kõrgeim hind, kuid maksude poolest jäi riik Hollandile alla.