Politsei kuulutas Apotheka andmevarguses tagaotsitavaks kaks Maroko venda

Teine Apotheka kliendiandmete allalaadimises kahtlustatav on tagaotsitavaks kuulutatud. Foto: Envato

Keskkriminaalpolitsei ja Riigiprokuratuur on Apotheka kliendiandmete varguse kriminaalmenetluses tuvastanud ja rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutanud kaks Maroko kodanikku – vennad Adrar Khalidi ja Adrar Jamali.

Esimesena kuulutati tagaotsitavaks 25-aastane Adrar Khalid, keda on alust kahtlustada selles, et ta sai 2024. aasta veebruaris Apotheka kliendikaardisüsteemi haldava ettevõtte Allium UPI andmebaasile ligipääsu administraatoriõigustega konto kaudu ja laadis sealt andmed alla. Kuidas ta konto parooli kätte sai, on veel selgitamisel. Hiljem tuvastati ja kuulutati rahvusvaheliselt tagaotsitavaks ka tema 30-aastane vanem vend Adrar Jamal. Politsei kahtlustab mõlemat meest Apotheka kliendikaardisüsteemi ebaseaduslikus kasutamises ja andmete allalaadimises.

Harju maakohus on väljastanud mõlema mehe suhtes vahistamismääruse riigiprokuratuuri taotlusel. Kui kahtlustatav mõnes riigis vahistamismääruse alusel kinni peetakse, on sel riigil võimalik ta Eestile välja anda.

Andmete kuritarvitamist ei ole hetkel tuvastatud

Praegu ei ole politsei tuvastanud, et alla laetud andmeid oleks kuidagi kuritarvitatud. Apotheka kliendiandmete vargus 2024. aasta veebruaris puudutas ligi pooli eestimaalasi ja oli üks ulatuslikumaid andmevargusi lähiajaloos.

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Jete Luik rõhutas, et juhtum näitab selgelt, et küberkurjategijad ei tunne riigipiire. „Eesti ettevõtted ja eestlaste andmed on sihtmärk ka väljaspool Eestit tegutsevatele kurjategijatele. Selliste juhtumite lahendamine on meie jaoks väga oluline ning kahtlustatavate tuvastamine üks oluline samm menetluses, millega näitame, et Eesti suunal toime pandud kuriteod ei jää lahenduseta,” ütles Luik.

Küberturvalisus nõuab rohkem kui tugevat parooli

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo menetlusgrupi juht Reemo Salupõld juhtis tähelepanu, et juhtum ilmestab hästi, miks ühest tugevast paroolist enam ei piisa. „Küberkurjategijad leiavad üha nutikamaid viise kontodele ligipääsemiseks, mistõttu soovitame kõigil kasutada kaheastmelist autentimist – see lisab kontodele täiendava kaitsekihi, mis võib olla otsustav, kui parool siiski lekib või satub valedesse kätesse,” ütles Salupõld.

Riigiprokurör Vahur Verte lisas, et ettevõtted, kes töötlevad inimeste terviseandmeid või muid tundlikke andmeid, peavad küberturvalisusesse suhtuma eriti vastutustundlikult. „Inimesed usaldavad, et teenusepakkujad panustavad tõsimeelselt ka nende andmete kaitsmisesse,” ütles Verte.