Tehisintellekt võib ennustada, kuidas inimene vaktsiinile reageerib

Vaktsineerimine. Foto: Envato

Arizona osariigi ülikooli teadlaste juhitud uurib viitab, et inimese immuunsüsteem võib juba enne vaktsineerimist anda vihjeid selle kohta, kuidas inimese keha vaktsiinile vastab. Teadlased uurisid enam kui 4000 inimese vereproove ning analüüsisid antikehi 185 erineva antigeeni vastu. Seejärel kasutati tehisintellekti, et leida vereproovidest mustreid, mis eristaksid tugeva ja nõrga immuunvastusega inimesi.

Uuringus vaadeldi 8687 proovi 4089 osalejalt, kelle hulgas oli nii terveid inimesi kui ka immuunsüsteemi pärssivate haigustega inimesi. Selgus, et tervislik seisund üksi ei võimalda vaktsiinivastust alati täpselt ennustada. Mõned nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed tekitasid tugeva vastuse, samal ajal kui umbes 5–6 protsendil tervetest osalejatest oli vaktsiinivastus nõrk.

Teadlased leidsid, et teatud antikehad, mis olid organismis olemas juba enne vaktsineerimist, olid seotud tugevama vastusega COVID-19 vaktsiinile. Neid nimetatakse „valvur-antikehadeks“ ning need võivad anda märku inimese niinimetatud immuunvalmidusest. See ei tähenda tingimata, et need antikehad ise vaktsiini vastu otseselt kaitsevad, kuid nende olemasolu võib näidata, kui valmis on immuunsüsteem uuele vaktsiinile reageerima.

Tehisintellekt võimaldas teadlastel seejuures vaadelda korraga väga suurt hulka immuunsüsteemi näitajaid ning leida nende vahel mustreid, mida tavapäraste meetoditega oleks keerulisem märgata.

Kui tulevased uuringud tulemusi kinnitavad, võib avastus aidata muuta vaktsineerimist personaalsemaks. Tulevikus võiks selline analüüs aidata tuvastada inimesi, kes võivad vajada näiteks täiendavaid vaktsiinidoose või hoolikamat jälgimist.