Eesti ei saanud põllumeestele suuremat kriisitoetust

Brüsselis kiideti eelmisel nädalal heaks 540 miljoni euro suuruse põllumajanduse kriisireservi kasutuselevõtt. Eesti ja mitme teise liikmesriigi vastuseis toetuste jaotusmudelile ei leidnud toetust ning nüüd peab valitsus otsustama, kas lisada Eesti põllumeestele EL-i kriisiabile omalt poolt raha, vahendas ERR.

Euroopa Komisjon tegi kriisitoetuse ettepaneku pärast seda, kui Lähis-Ida kriisi tõttu tõusid väetiste ja teiste kaupade hinnad. Riikide osakaalude arvutamisel arvestati otsetoetuste ülemmääradega, mis Eestis on liidu madalamate seas. Eesti skeemi ei toetanud, kuid see läks siiski käiku.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel ütles, et Eesti jäi hääletusel erapooletuks, kuna pidas jaotusvõtit ebasobivaks. “Kuna meie otsetoetuste tasemed on madalamad Euroopa Liidu keskmisest ja meie sõltuvus imporditavast väetisest on väga suur, võrreldes teiste liikmesriikidega, siis meie osakaal oleks võinud suurem olla,” selgitas ta.

Pärteli sõnul on Eestile ette nähtud 3,1 miljonit eurot, millele on riigieelarvest võimalik lisada kuni 200 protsenti, kuid vahendid tuleb välja maksta veebruariks 2027. Kas riik lisaraha eraldab, pole veel selge, sest riigieelarve seis ei ole Pärteli sõnul kuigi hea, vahendab ERR.