Herem süüdistab Helmet valeväidete levitamises

Endine kaitseväe juhataja Martin Herem lükkas tagasi EKRE poliitiku Mart Helme väited, nagu oleks ta olnud õhutõrje arendamise vastu.

Helme ütles kolmapäeval riigikogus, et Herem ei pidanud kaitseväe juhina õhutõrjet vajalikuks ning väitis, et viibis ise vastava arutelu juures.

„No Kristen Michalit ei olnud ruumis, kui Martin Herem teatas, et talle ei ole õhutõrjet vaja. Ma olin ruumis, mina olin ruumis, nii et need ei ole mingisugused laest võitud väited. Meie tahtsime õhutõrjet juba aastal 2020,” rääkis Helme parlamendis.

Herem vastas ööl vastu neljapäeva sotsiaalmeedias, et Helme kirjeldatud sündmused ei vasta tema hinnangul tegelikkusele.

Tema sõnul on ta Mart Helmega samas ruumis õhutõrje teemal viibinud vaid ühel korral – 16. septembril 2021 toimunud kohtumisel EKRE fraktsiooniga.

“Mart Helme on minuga ühes ruumis olnud vaid ühel korral, kui arutati muuhulgas õhutõrjet. Õigus on see, et Kristen Michalit seal polnud. See oli 16. september 2021, kui käisin riigikogu EKRE fraktsioonis vastamas nende küsimustele nende kutsel. Nad vist arvasid, et korraldavad endale toreda pärastlõuna ja praevad kaitseväe juhatajat. Minu arvates läks aga nii, et hoopis mõned neist läksid keema,” kirjutas Herem.

Tema sõnul heideti talle juba tollal ette, et ta ei toeta õhutõrje arendamist.

“Mina vastasin neile, et palun neil mitte sellist väidet esitada, sest ma ei ole olnud õhutõrje vastu. Tõestuseks küsisin Martin Helmelt, et kas ta mäletab aastatagust kohtumist riigikaitsekomisjonis, kus ma käsitlesin muude võimearenduste hulgas ka õhutõrjet. Mäletas küll. Küsisin, et kas ta mäletab ka paberit, mille esitasin ja mida tutvustasin kõigile osalejatele. Mäletas küll,” rääkis Herem.

“Siis ma küsisin, et ka ta mäletab ka seda, et sellel paberil oli kirjas teiste vajaduste hulgas ka keskmaa- ja lühimaa õhutõrje, seda esimese viie hulgas, lisaks kogused, hinnad ja tõenäolised kasutuselevõtu ajad. Vot seda mäletas Martin Helme väga vaikse „jahiga“, aga mäletas. Seepeale ma palusin EKRE fraktsioonil olla edaspidi täpne ning mitte öelda „Herem ei taha õhutõrjet“,” meenutas Herem.

Herem kirjeldas ka sama kohtumise teisi arutelusid, sealhulgas vaidlust kaitseväe vormiriietuse teemal. Tema sõnul jõuti seejärel tagasi õhutõrje küsimuse juurde.

Endise kaitseväe juhataja hinnangul kasutatakse viimastel aastatel sageli tema väidetavat vastuseisu keskmaa õhutõrjele, kuid tema sõnul ei vasta see tegelikkusele.

“Kuna Mart Helme ja ka paljud teised on viimasel ajal seda „keskmaa õhutõrje lugu“ ikka meenutanud ja sidunud seda üsna asjatundmatult praeguse Ukraina pildiga, siis pidas Herem vajalikuks esile tuua, et näiteks 2025. aastal Ukraina poolt kasutatud õhutõrjest vaid umbes kakks protsenti seisnes keskmaaõhutõrjes.”

“Teadmiseks neile, et keskmaa õhutõrje ei saa hästi hakkama pikamaa ründedroonide tõrjumisega, ei ole rahaliselt mõistlik ja seda ei toodeta sellistes mahtudes, mis oleks vajalik pikamaa ründedroonide tõrjumiseks,” selgitas Herem.

Postituse lõpetas ta kriitikaga Helme aadressil.

“Kokkuvõtteks – kui Mart Helme ütleb, et tema väited pole laest võetud, siis on tal õigus. Ükski lagi sellist „koerasitta“ (Helme kihelkonna ütlus “vale” kohta) ei paku. Kust ta neid aga võtab, peab ta ise ütlema,” lõpetas Herem oma sotsiaalmeedia postituse.