Kohus karistas prokuröri tingimisi vangistusega

Foto: Envato

Harju maakohus mõistis prokurör Eve Soostari õigeks süüdistuses, mis puudutas tsiviilhagi võltsimist ja võltsitud tsiviilhagi kasutamist, kuid tunnistas ta süüdi kokkuleppemenetluse nõusoleku avalduse võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises.

Kohus mõistis Soostarile kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse üheaastase katseajaga, mida hakatakse arvestama 14. juulist.

Süüdistuskõnes loobus prokuratuur süüdistusest võltsitud tsiviilhagi kasutamises, mistõttu mõistis kohus Soostari selles episoodis õigeks. Samuti leidis kohus, et tsiviilhagi võltsimise süüdistus ei pea paika, kuna tsiviilhagi ei vasta seaduse järgi dokumendi tunnustele. Kohus hindas ka võimalust käsitada tegu kõlbmatu katsena, kuid leidis, et ka see ei täida kuriteokoosseisu.

Samas leidis kohus, et kokkuleppemenetluse nõusoleku vorm on dokument ning tõendite põhjal Soostar võltsis selle. Kohtu hinnangul eemaldas ta paberkandjal kriminaaltoimikust kannatanu allkirjastatud keeldumise kokkuleppemenetlusest, asendas selle enda koostatud nõusolekuvormiga ning lisas sellele kannatanu varasemalt antud digitaalallkirja kinnituslehe.

Kriminaalmenetluses on tõendatud, et kannatanu allkirjastas eitava nõusoleku 17.12.2023, Eve Soostar sõlmis kannatanuga kokkuleppe 16.10.2024 ja edastas selle kohtusse 17.10.2024.

Kohus tagastas toimiku nõusolekuga seonduva kahtluse tõttu 28.10.2024.

Eve Soostar võttis kannatanuga ühendust 30.10.2024 ja sai uue nõusoleku vormi 31.10.2024. Kannatanu kinnitas, et ta rohkem nõusolekuvorme selles asjas ei allkirjastanud kui 17.12.2023 eitava ja 31.10.2024 jaatava. Seega ei saanud olla vahepeal mingit kolmandat nõusoleku vormi, mille teksti oleks Eve Soostar ekslikult lisanud paberkandjal kriminaaltoimikule ning millele ta oleks ekslikult lisanud varasema nõusoleku digitaalallkirja kinnituslehe.

Kohus pidas ebausutavaks väidet, et oluline tõend ja sellega seotud e-kirjavahetus võisid aktiivse menetluse ajal lühikese aja jooksul kaduda nii toimikust kui ka infosüsteemidest. Samuti märkis kohus, et e-kirja kustutamine arvutist ei eemalda seda serveritest.

Kohtu hinnangul kasutas Soostar võltsitud dokumenti selleks, et lahendada kriminaalasi kokkuleppemenetluses ehk lihtsustatud korras.

Juhtiva riigiprokuröri Dilaila Nahkur-Tammiksaare sõnul põhineb prokuratuuri töö usaldusel ning menetlusdokumentide korrektsus on õigussüsteemi toimimise seisukohast väga oluline. Ta rõhutas, et võimalikke kuritegusid tuleb uurida sõltumata inimese ametikohast ning õigusriigis kehtivad samad reeglid kõigile ja keegi ei ole seadusest kõrgemal.

Menetluskuludena tuleb Soostaril tasuda 1419 eurot sundraha. Kuna ta mõisteti neljast süüdistuseepisoodist kahes õigeks ja kahes süüdi, jääb pool tema kaitsjatasust tema enda ning pool riigi kanda. Kohus hindas kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks 43 128,27 eurot, millest riik hüvitab 21 564,14 eurot.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.