Tallinna kohus trahvis kaebajaid tehisaruga loodud valeviidete eest

Tallinna halduskohus määras esimest korda trahvid kaebajatele, kes esitasid kohtule tehisaru abil koostatud dokumendi, mis sisaldas olematutele teadlastele ja teadustöödele viitavaid valeandmeid.

Juhtum sai alguse sellest, kui MTÜ Meie Oleme Looduse Poolt liikmed pöördusid halduskohtusse, soovides tühistada ühe keskkonnaameti raieluba. Kohus nõudis, et kaebus oleks põhjendatud ja keskkonnaohud tõendatud. MTÜ esitas seejärel dokumendi, milles väideti, et kümmekond eksperti on küsimust käsitlenud, ning lisati rohkete viidetega seisukohti lageraie mõjude kohta.

Kohus avastas aga, et viidetes nimetatud Eesti teadlasi päriselt ei eksisteeri ega olnud võimalik leida kirjeldatud teadustöid. Kaebajad tunnistasid tehisaru kasutamist, selgitades, et neil puudub kogemus allikate kontrollimiseks. Samuti tõid nad välja, et tehisaru kasutamine pole keelatud.

“Olukorras, kus menetlusosaline viitab teadusallikatele, peab ta olema veendunud, et need allikad ka päriselt eksisteerivad ja sisaldavad sellist teavet, nagu menetlusdokumendis väidetakse. Vastasel korral on tegemist kohtule valeandmete esitamisega, mis on trahvitav,” tõi halduskohus esile.

Trahvid jõustusid riigikohtu otsusega

Ühele kaebajale määrati 150-eurone trahv, ülejäänud üheksale aga 50 eurot igale ühele. Kaebajad püüdsid otsust vaidlustada, kuid Tallinna ringkonnakohus nõustus halduskohtuga. Riigikohus ei võtnud asja sel nädalal menetlusse, mistõttu on trahviotsus nüüd jõustunud.

Kohtute kommunikatsioonijuhi Kristi Kirsbergi sõnul oli selles asjas valeteabe esitamine ühene ja selge. Ta märkis, et tehisaruga koostatud kaebuste arv kasvab iga päevaga ning dokumendid on muutunud märgatavalt pikemaks. “Kui tavaliselt oli näiteks tsiviilasjades väga sisukas ja pikk hagi 10 kuni 30 lehekülge, siis tehisaruga genereeritud dokumendid on sadu lehekülgi pikad,” ütles ta.

Kohtud nõuavad allikakriitilisust

Tallinna halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee rõhutas, et tehisintellekti vastused võivad esmapilgul tunduda usutavad, kuid menetlusosalised peavad esitatud infot kriitiliselt kontrollima. “Tehisintellekti koostatud vastused näevad vähemalt esmapilgul piisavalt usutavad välja ja kui menetlusosalised ei ole küllalt allikakriitilised, võivad nad esitada kohtule vähemasti õiguslikult ebapädevaid seisukohti, aga hullemal juhul otseselt ka valeandmeid,” ütles ta.

Kirsberg lisas, et tehisaru kasutamine kohtudokumentides pole iseenesest keelatud ega ka probleem, kui faktid vastavad tõele ja tekst on selge. Trahvimine tuleb kõne alla siis, kui menetlusosalised oma tegevust ei muuda ning see põhjustab menetluse venimist ja lisatööd kohtule.