KredExi toetuste altkäemaksuasjas mõisteti süüdi tehniline konsultant, ehitusfirmale esitati süüdistus

Kohus kinnitas kokkuleppemenetluse, milles tehniline konsultant Rivo Soo ja temaga seotud SP Grupp OÜ mõisteti süüdi erasektoris altkäemaksu võtmises seoses KredExi korterelamute rekonstrueerimistoetuste hangetega. Samal ajal esitas prokuratuur süüdistuse Balti Vara Ehitus OÜ-le ning selle juhtidele Kristjan Soometsale ja Meelis Karrole altkäemaksu andmises.

Süüdistuse kohaselt sõlmis Kristjan Soomets Rivo Sooga kokkuleppe, et tagada Balti Vara Ehitus OÜ-le eelisseisund KredExi/EISA korterelamute rekonstrueerimishangetel. Soo kasutas oma rolli tehnilise konsultandina, et suunata hankeid ettevõttele ning jagas talle mitteavalikku infot hanke tingimuste ja ajastuse kohta. See andis ettevõttele ebavõrdse eelise olukorras, kus hankeid rahastati Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Kaks kriminaalasja, üks skeem

Kriminaalasi jagati kahte menetlusse, kuna Rivo Soo ja SP Grupp OÜ soovisid lahendust kokkuleppemenetluses, samal ajal kui Balti Vara Ehitus OÜ, Soomets ja Karro soovivad asja lahendada üldmenetluses. Prokurör Gerd Raudsepp ütles, et tegemist on sama skeemi erinevate pooltega — esimeses asjas tuvastati altkäemaksu vastuvõtmine, teises hinnatakse nende vastutust, kes süüdistuste kohaselt altkäemaksu andsid ja sellest kasu said.

Kohus määras Rivo Soole kaks aastat tingimisi vangistust katseajaga 2 aastat ja 6 kuud ning kohustuse tasuda kriminaaltulu asendamisena 35 690 eurot. SP Grupp OÜ-le mõisteti 50 000 eurot rahalist karistust ning üle 52 000 euro konfiskeerimise asendamisena. Kohtuotsus pole veel jõustunud.

Teises kriminaalasjas süüdistatakse Balti Vara Ehitus OÜ-d, Kristjan Soometsat altkäemaksu andmises ja Meelis Karrot altkäemaksu lubamises. Lisaks süüdistatakse Karrot katses mõjutada konkurenti Auricu OÜ-d hankest loobuma, pakkudes selle juhile rahalist tasu. Kohtumenetluse eelistung toimub 2. juulil 2026.

Prokurör Raudsepp rõhutas, et toetuste süsteemi manipuleerimine on kriminaalkorras karistatav ning Euroopa Komisjonil on õigus väärkasutamise korral alustada rikkumismenetlus ja nõuda toetused tagasi. Eesti on perioodiks 2022-2027 korterelamute rekonstrueerimiseks eraldanud Euroopa Liidu struktuurifondidest 330 miljonit eurot.