Seitse veoettevõtet panid toime raskeid rikkumisi 

TALLINN, 5. juuni, BNS – Transpordiametis kogunes sel nädalal autokaubaveo komisjon, mis tegi seitsme vedaja suhtes otsused raskete rikkumiste tõttu.  

Kõigi seitsme ettevõtte osas tegi komisjon ettepaneku järgmiste haldusmeetmete kohaldamiseks – ühe sõiduki tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivuse peatamiseks ning tööinspektsioonile täiendava töö- ja puhkeaja kontrolli läbiviimiseks.  

Lisaks kontrollib Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) kõigi menetlusaluste vedajate vastavust tegevusalal tegutsemise nõuete osas, sinna alla kuuluvad finantsvõimekus, vedaja tegevusjuhi vastavus hea maine nõuetele ning veokorraldusjuhi pädevus ja vastavus hea maine nõuetele. 

„Raskete rikkumiste ühiseks nimetajaks on töö- ja puhkeaeg. Jätkub trend, kus töö- ja puhkeaja reeglite mittejärgimiseks kasutatakse teise juhi kaarti,“ kommenteeris transpordiameti veonduse järelevalve osakonna juhataja Karl Tiitson. Tiitsoni sõnul kasutasid kuue ettevõtte juhid meerikus võõraid kaarte ning samuti kuuel juhul üritati vale juhikaardi kasutamist varjata täiendavate töö- ja puhkeaja andmete võltsimisega.  

„Töö- ja puhkeaja rikkumised on otsene rünnak liiklusohutuse vastu. Väsinud juht on liikluses sama ohtlik – kui mitte ohtlikum – kui purjus juht, kuna kurnatud närvisüsteem ei suuda ootamatutele olukordadele reageerida,“ rõhutas Karl Tiitson. „Tasub uskuda koolitajaid, kes rõhutavad, et väsimust ei ole võimalik tahtele allutada ega kogemusega üle kavaldada. Teaduslikud uuringud kinnitavad, et kui keha läheb energiasäästurežiimile, on uinumine autoroolis bioloogiline paratamatus, mitte valik. Pidev väsimusseisundis töötamine on kriitiline riskifaktor, mis lõppeb varem või hiljem traagiliselt, sest uinumisoht on kõige suurem just monotoonsel maanteesõidul.“ 

Tõusutrendis on ka ettevõtete osakaal, kus ettevõtte juhtkond on ise rikkumistega seotud. Kolme ettevõtte puhul oli ettevõtte juht ise roolis ja pani toime raskeid rikkumisi ning kahel juhul kasutati teise isiku juhikaardina just ettevõtte juhi kaarti.  

Transpordiameti järelevalvealane kogemus näitab, et üldjuhul ei kasuta sõidukijuhid võõrast kaarti omal algatusel, vaid selle taga on halvasti planeeritud tööajad ning logistilised lahendused, töötaja survestamine töökoha kaotusega või siis rahaline preemia.   

„Kahjuks on jätkuvalt ettevõtte juhte, kes ei ole aru saanud, millisesse tegevusvaldkonda nad on sisenenud ega suuda võtta vastutust,“ ütles Karl Tiitson. „Autoveo tegevusvaldkond on üles ehitatud kvaliteetsele töökorraldusele ja juhtimisele ning seetõttu langeb suurim vastutus just ettevõtte juhtidele ja veokorraldusjuhtidele. On eriti oluline, et nad näitaksid oma käitumisega  head eeskuju.  Kõik rikkumised ei saa toimuda kogemata ega kellegi teise süül. Ettevõtte juhid ja veokorraldusjuhid peavad aru saama, et liiga pingelised graafikud põhjustavad probleeme. Oma rahalise kasu nimel ei tohi aga kunagi ohtu seada teisi liiklejaid.”  

Transpordiamet alustas haldusmenetlusi, et selgitada välja, kas ja kuidas tuleks lisanduvaid meetmeid rikkujate suhtes rakendada. Menetluste raames oli vedajatel võimalus esitada kirjalik selgitus õigusrikkumiste ja vedaja poolt tarvitusele võetud tegevuste kohta, et edaspidi rikkumisi vältida.  

Alates 2021. aastast on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium volitanud autoveoseaduse § 19 alusel transpordiametit tegema otsuseid tegevusloa ja tegevusloa ärakirja kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise osas. Tegevusluba tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu. 

Tegevusloa kinnitatud ärakiri tõendab tegevusloa omaja õigust korraldada tegevusloa ärakirjale kantud registreerimismärgiga autoga tasulist veosevedu. 

Tasuline veosevedu on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui autoveoseaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. 

Autokaubaveo komisjon on moodustatud (alates 2021. aastast) transpordiameti peadirektori käskkirjaga ning komisjoni töö eesmärk on vaadata läbi ja kontrollida autovedude korraldust reguleerivate õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepete autoveoalaste rikkumiste juhtumid. Lisaks on komisjoni eesmärgiks teha raskete autoveoalaste rikkumiste ja korduvate teekasutustasu nõuete rikkumiste ilmnemisel pädevatele asutustele ettepanekuid rikkuja suhtes asjakohaste haldusmeetmete rakendamiseks, et tagada autovedudel aus konkurents, liiklusohutuse tõhustamine ja õigusaktide järgimine. 

Komisjoni kuuluvad transpordiameti, kliimaministeeriumi, tööinspektsiooni, politsei- ja piirivalveameti, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ja Autoettevõtete Liidu esindajad.