Tervisekassa kulud eriarstiabile kasvasid 70 protsenti, vastuvõtte on aga vähem

Piret Mets

Eesti

05.11.2026, 11:58Loetud 38 korda

Tervisekassa kulud eriarstiabile olid 2025. aastal ligi 70 protsenti suuremad kui 2019. aastal, kuid ambulatoorsete vastuvõttude arv vähenes samal ajal kaheksa protsenti. Riigikontrolli hinnangul pole suurem rahastamine arstiabi kättesaadavust parandanud.

Riigikontrolli värske aastaaruande järgi jääb tervishoiusüsteemi võimekus kasvavast ravivajadusest üha enam maha. Eesti tervishoiukulud suurenesid aastatel 2020–2025 ligikaudu 61 protsenti ja ületasid mullu 3,3 miljardit eurot. Sellest umbes 2,5 miljardit kaeti avalikust rahast.

Kulude kasvu taga on teenuste sagedasem kasutamine, keerukam ravi ja hinnatõus, sealhulgas suuremad palga-, ravimi- ja tehnoloogiakulud. Suurem kulutamine ei tähenda aga, et patsient pääseks kiiremini eriarsti juurde.

Mõnes raviasutuses tuli oodata üle poole aasta

Ambulatoorse eriarstiabi ravijärjekorra maksimumpikkuseks on kehtestatud 42 päeva. Tänavu märtsis ületas mediaanooteaeg seda aga paljudel erialadel ja mitmes raviasutuses.

Üle 10 500 esmase vastuvõtu broneeringu puhul oli ooteaeg pikem kui 60 päeva. Neist enam kui kolmandikul tuli vastuvõttu oodata üle 90 päeva.

Mõnes raviasutuses ulatus silmaarsti või oftalmoloogiaõe vastuvõtu mediaanooteaeg 126–208 päevani. Endokrinoloogi ja kardioloogi juurde pääsemist tuli kohati oodata üle 110 päeva.

Tegelik ootamine võib olla veel pikem: kui vabu vastuvõtuaegu pole ja broneeringut teha ei saa, ei kajastu see aeg mõõdetavas ravijärjekorras.

Üks positiivne muutus on e-konsultatsioonide arvu kolmekordistumine võrreldes 2021. aastaga. Nende kaudu küsib patsiendiga tegelev tervishoiutöötaja digitaalselt teise eriala spetsialisti hinnangut.

Ligikaudu kolmandikul juhtudest piisab digitaalsest ravisoovitusest ning patsient eraldi vastuvõttu ei vaja. See aitab säästa eriarstide aega ja lahendada osa tervisemuresid kiiremini. Töötajate puudusest tingitud vastuvõtukohtade nappust e-konsultatsioon siiski üksi ei lahenda.

Patsiendile loeb vastuvõtuaeg, mitte uus arengukava

Riigikontrolli hinnangul kavandatakse tervishoius korraga rohkem muudatusi, kui olemasolevate töötajate, raha ja IT-võimekusega ellu viia suudetakse.

„Arengukavade rohkuse järgi võiks Eesti tervishoiu tulevikku vaadata üsna muretult. Paraku ei ole arengukavade üha parem kättesaadavus seni veel arstiabi kättesaadavust taganud,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. „Sotsiaalministeeriumil tuleb otsustada, millised muudatused olemasolevate töötajate, raha ja IT-võimekusega päriselt ära tehakse. Patsiendi jaoks loeb see, millal jõuab kätte tema vastuvõtuaeg, mitte järjekordse arengukava valmimise tähtaeg.“

Samuti ei piisa Riigikontrolli hinnangul tervishoiu edukuse mõõtmiseks üksnes vastuvõttude ja uuringute loendamisest.

„Patsiendi jaoks on määrav, kas tema haigus avastatakse õigel ajal, kas ta saab vajalikku ravi ja kas see aitab. Selle hindamiseks ei piisa üksnes tehtud vastuvõttude ja uuringute kokkulugemisest,“ ütles Janar Holm. „Peame suutma märgata ka inimest, kelle ravi on pooleli jäänud või kelle tervis ravist hoolimata ei parane, ning tagama, et ta saab vajalikku abi.“