Statistika: Eesti klientide krüptovara jääk vähenes aastaga 91 miljonit eurot

Kristel Uustal

15.09.2026, 15:32Loetud 63 korda

Eesti panga poolt edastatud statistika põhjal on Eesti krüptovaraturg viimase aastaga märgatavalt kokku tõmbunud. Teenusepakkujate arv on vähenenud, klientide valduses olevate krüptovarade maht kahanenud ning ka kauplemisaktiivsus on varasemaga võrreldes oluliselt väiksem.

Eestis tegutses teise kvartali lõpus 28 krüptovara teenusepakkujat, mida on 11 võrra vähem kui aasta varem. Samal ajal kasvas teenusepakkujate müügitulu aastaga ligi kolm korda ning ettevõtted teenisid kokku 13,4 miljonit eurot kasumit.

Krüptovara teenusepakkujate müügitulu ulatus 2026. aasta teises kvartalis 44,6 miljoni euroni. Aasta varem oli müügitulu 16,2 miljonit eurot, kuid tänavu esimeses kvartalis ulatus see koguni 81,7 miljoni euroni. Teise kvartali kasum oli 13,4 miljonit eurot. Aasta tagasi olid teenusepakkujad 3,9 miljoni euroga kahjumis, samas kui tänavu esimeses kvartalis ulatus nende kasum 68,4 miljoni euroni.

Teenusepakkujate bilansimahust moodustasid klientide varad 92 protsenti. Nende varade maht vähenes aastaga rohkem kui poole võrra. Languse taga olid teenusepakkujate tegevuse peatamine, krüptovarade hinnalangus ja varade müük. Klientide varadest 92 protsenti kuulus eraisikutele.

Teise kvartali lõpus oli klientidel bitcoine 329 miljoni euro väärtuses. Seda oli 15 protsenti vähem kui kvartal varem ja 61 protsenti vähem kui aasta tagasi. Ethereume oli klientidel 121 miljoni euro väärtuses, mis tähendab kvartaliga 21- ja aastaga 59-protsendilist langust. Muid krüptovarasid oli 358 miljoni euro eest. Klientide raha hoiti teenusepakkujate juures kokku 81 miljoni euro väärtuses.

Krüptovaradega kauplemise aktiivsus vähenes samuti märgatavalt.

Kliendid ostsid kvartali jooksul raha eest krüptovarasid 381 miljoni euro väärtuses ning müüsid neid 586 miljoni euro eest. Lisaks vahetati krüptovarasid omavahel 224 miljoni euro väärtuses. Kokku ulatus kauplemiskäive 1,19 miljardi euroni, mida on 970 miljonit eurot vähem kui eelmisel kvartalil ja 1,45 miljardit eurot vähem kui aasta varem. Seega müüsid kliendid kvartali jooksul krüptovarasid 205 miljoni euro võrra rohkem, kui neid ostsid. Aastases võrdluses ületasid müügid oste 485 miljoni euroga.

Eesti klientide aktiivsus oli ülejäänud turuga võrreldes märksa väiksem. Nende kauplemiskäive oli teises kvartalis 11 miljonit eurot, mida on 188 miljonit eurot vähem kui eelmisel kvartalil ja 64 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Eesti kliendid ostsid krüptovarasid nelja miljoni ja müüsid seitsme miljoni euro väärtuses.

Eesti klientidel oli kvartali lõpus bitcoine vaid 0,4 miljoni euro eest, mis on aastaga vähenenud 99 protsenti. Ethereume oli 0,3 miljoni euro ning muid krüptovarasid kahe miljoni euro eest. Eesti klientide raha oli teenusepakkujate juures hoiul ühe miljoni euro väärtuses. Eesti klientide krüptovaramüügid ületasid kvartalis oste kolme miljoni euro võrra. Aastaga vähenes nende vara jääk teenusepakkujate juures 91 miljoni euro võrra.

Teenusepakkujate arv vähenes samal ajal ka regulatiivsete muudatuste tõttu.

Rahapesu Andmebüroo väljastatud tegevusloa alusel võisid virtuaalvääringu teenusepakkujad Eestis tegutseda kuni 2026. aasta 30. juunini. Alates juulist võivad krüptovarateenuseid osutada ainult need ettevõtted, kelle tegevusele kohaldub Euroopa Liidu krüptovaraturgude määrus MiCA ja krüptovaraturu seadus. Eestis on seni selline tegevusluba väljastatud ühele ettevõttele.

Kuna Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsevate krüptovarateenuse osutajate arv on praegu Eestis liiga väike, ei saa Eesti Pank avaldada 2026. aasta kolmanda kvartali kohta krüptovaraturu statistikat ega statistikateadet. Järgnevate kvartalite statistika avaldamine sõltub sellest, kui palju uusi teenusepakkujaid turule tuleb.