Igal aastal diagnoositakse Eestis ligi 1700 uut nahavähi juhtu

Eesti vähiregistri andmetel saab igal nädalal Eestis keskmiselt 32 inimest nahavähi diagnoosi, mis teeb aastas 1700 uut nahavähi juhtu, õigeaegse ennetusega on aga võimalik palju päästa.

Nahavähi suurimateks riskiteguriteks on ultraviolettkiirgus ehk päikesekiirgus ja solaariumi kasutamine – rahvusvaheliste uuringute järgi suurendab solaariumi kasutamine enne 35. eluaastat melanoomse nahavähi tekkeriski lausa kuni 75 protsenti, vahendab BNS.

Spetsialistide hinnangul on täna aga ligikaudu kolmandikku vähijuhtudest võimalik ennetusega vältida või avastada haigus varases staadiumis, mil ravi on kõige tulemuslikum. Ka üha enam ettevõtteid ja kohalikke omavalitsusi väärtustab ennetust ning kutsub oma töötajaid regulaarselt Eesti Vähiliidu mobiilsetesse diagnostikakabinettidesse tervisekontrolli.

“Nahavähk on üks sagedamini esinevaid vähivorme, kuid varajase avastamise korral on see enamasti edukalt ravitav. Seetõttu on oluline oma nahka regulaarselt jälgida, kasutada päikesekaitset ning pöörduda arsti poole kohe, kui märkate kahtlast nahamuutust,“ ütles Eesti Vähiliidu president dr Vahur Valvere.

Dermatoloog Alina Brokki sõnul on üheks olulisemaks melanoomi riskiteguriks enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused. „Päikesekaitset tasub kasutada juba siis, kui UV-indeks on 3 või kõrgem. Lapse- ja noorukieas saadud päikesepõletused suurendavad oluliselt hilisemat melanoomiriski.“ 

Päikesekaitsekreemi valides soovitab dermatoloog eelistada SPF 30–50 kaitsefaktoriga tooteid, millel on märgitud ka UVA-kaitse. “Samuti võiks eelistada Euroopas toodetud ja siin registreeritud päikesekaitsekreeme ning võimalusel vältida filtreid nagu oksübensoon, oktoinoksaat, homosalaat ja oktokriileen, kuna nende ainete võimalikke süsteemseid mõjusid ja hormonaalset toimet uuritakse praegu aina rohkem.”

Eesti Vähiliit rõhutab, et nahavähi ennetamine algab igapäevastest valikutest. Tugeva keskpäevase päikese vältimine, päikesekaitsekreemi kasutamine, kaitsvad riided, peakatte kandmine, UV-kaitsega päikeseprillid ning solaariumist loobumine aitavad haiguse tekke riski märgatavalt vähendada. Sama oluline on ise oma naha kontrollimine ja muutuste märkamise korral kiiresti arsti poole pöördumine.

Doktor Brokk soovitab oma nahka lasta põhjalikumalt kontrollida korra aastas ning iseseisvalt vähemalt kord kvartalis. “Selleks, et muudatusi märgata, võiks oma sünnimärke regulaarselt ise jälgida ja tähele panna, kui mõni neist peaks lisanduma või kuju muutma. Kui nahal aga on palju erinevaid täppe ja karedaid laike, on ohtlikku kasvajat ilma arsti abita väga raske märgata. Kiiremas korras tuleks arstile pöörduda juhul, kui sünnimärk või muu nahamoodustis muudab kuju või värvi, kasvab kiiresti või tekib haavand, mis ei parane.“