Kaitseministeerium ei toeta tegevväelaste eripensioni taastamist

Ministeerium lükkas tagasi ettepaneku taastada tegevväelaste varasem pensionisüsteem. Tegevteenistuspensioni taastamine ei motiveeri kauem teenistuses olema ning on riigieelarvele kulukas.

Kaitseministeeriumi strateegilise kommuniaktsiooni osakonna juhataja asetäitja Roland Murofi sõnul lahkuvad pika tööstaažiga ohvitserid ja allaohvitserid viis kuni 15 aastat enne tegeliku piirvanuse täitumist, märkis ERR.

Tsiviilsektoris on keskmine pensionile jäämise vanus 64 aastat, kaitseväes aga 53 aastat.

Kaitseministeerium panustab inimeste kaitseväes hoidmiseks kohe makstavasse palka. 2025. aastal tõsteti tegevväelaste ja karjääriametikohade palka üle 10 protsendi. Lisaks on hiljuti rakendunud tasud väljateenitud aastate eest. Paljude sissetulek on seega kasvanud enam kui 40 protsenti. Eripensionite maksmine sunniks palgameetmeid kärpima.

Ministeerium tunnistab, et peale teenistuse lõppu avaldunud vaimse tervise häired vajavad komplekssemat lähenemist. Need inimesed vajavad personaalset meditsiinilist tuge ning ravi, mida automaatne eripension ei asenda.

Kaitseväelaste, prokurüride, politsei- ja piirivalveametnike eripensionid kaotati valitsuse poolt alates 2020. aasta 1. jaanuarist. See kehtib neile, kes 2020. aasta algusest alates teenistusse asuvad.

Pensionite taastamiseks algatasid eelnõu riigikoguliikmed Raimond Kaljulaid, Kristo Enn Vaga, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Peeter Tali, Alar Laneman, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa.