Keskkonnaamet: jahimehed peavad küttima 12 600 metssiga

Keskkonnaamet kehtestas 2026/2027. jahiaastaks metssigade kohustuslikuks küttimismahuks 12 600 looma. Eesmärk on piirata sigade Aafrika katku (SAK) levikut ning vähendada metssigade arvukust piirkondades, kus haigusrisk on suurim.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna sõnul suurendati küttimismahtu pärast uute seireandmete laekumist ja SAK-i levikuolukorra hindamist. Esialgu oli tänavu mais kehtestatud küttimismahuks 8585 metssiga.

„Suurim küttimismaht määrati Saare maakonnale, kus tuleb küttida 4800 metssiga. Järgnevad Hiiumaa 1500, Harjumaa ja Läänemaa kumbki 1000 ning Lääne-Virumaa 900 seaga. Küttimismahud määrati Keskkonnaagentuuri seireandmete, maakondlike jahindusnõukogude ettepanekute ning SAK-i levikuolukorra põhjal,“ selgitas Türna.

Metssigade küttimine on oluline osa sigade Aafrika katku tõrjest, sest metssead on Eestis haiguse peamine looduslik reservuaar. Nende arvukuse vähendamine aitab piirata viiruse levikut nii metsseapopulatsioonis kui ka seakasvatusettevõtetesse.

Türna sõnul on metssigade arvukus viimastel aastatel Eestis oluliselt kõikunud. „Pärast SAK-i laialdasemat levikut 2025. aastal on mitmel pool nende arvukus vähenenud, kuid samal ajal püsib mitmes piirkonnas kõrge metssigade asustustihedus ning seetõttu ka viiruse edasise leviku oht. Seetõttu tuleb küttimist jätkata, sest eesmärk on hoida metssigade asustustihedus alla kolme looma 1000 hektari jahimaa kohta,“ lisas ta.

Keskkonnaamet jälgib koos Keskkonnaagentuuri, Põllumajandus- ja Toiduameti ning jahimeestega jooksvalt nii haiguse levikut kui ka metssigade arvukust. Vajadusel võidakse küttimismahte jahiaasta jooksul epidemioloogilise olukorra muutudes korrigeerida.