Põllumehed tulevad 25. augustil Toompeale protestima poole toetuse röövimise vastu

Triin Tammert

EestiMajandus

18.08.2026Loetud 93 korda

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) soovib peaministriga sisulist kohtumist ning kutsub peaministrit 25. augusti aktsioonile põllumeestele valitsuse seisukohta selgitama. Liidu sõnul on kaalul Eesti toidutootmise tulevik.

EPKK-le teadaoleva info kohaselt arutab valitsus Riigiplaani eelarvejaotuse ettepanekuna  põllumajanduse ja toidutööstuse arengusse investeeringuteks kokku 295 miljoni euro suunamist – 245 miljonit põllumajandusele ja 50 miljonit toidutööstusele. See on 251 miljonit eurot ehk ligi 46% vähem kui 546 miljonit eurot, mille Euroopa Komisjon on Eesti põllumajanduse sissetuleku- ja konkurentsilõhe tasandamseks ette näinud.

Eesti põllumajandussektor ja riik on aastaid seisnud Euroopa Liidus selle eest, et Eesti tootjate konkurentsipositsioon ja toetuste tase jõuaksid EL keskmisele tasemele järele. Euroopa Komisjoni järgmise eelarve ettepanekus Eestile on see enam kui 20 aastat kestnud mahajäämus nüüd rahajaotuses arvesse võetud.

Kui Eesti valitsus suunab sellest eraldisest põllumajandusse ja toidutootmisse vaid 295 miljonit eurot, jääb ligi pool põllumajanduse sissetulekulõhe tõttu Eestile suunatud rahastusest põllumajandus- ja toidusektori tugevdamiseks kasutamata.

Sama sõnum kõlas 19. märtsil Riigikogus toimunud põllumajanduse ja toidutootmise arutelul. Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Maido Ruusmann ütles, et 546 miljonit eurot tuleb kasutada põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime tugevdamiseks. Eesti 200 fraktsiooni nimel kõnelenud Toomas Uibo rõhutas, et toidujulgeolek algab toimivast tootmisest ning kaotatud tootmisvõimet ei ole kriisi ajal võimalik kiiresti taastada.

“Oleme aastaid koos Eesti riigiga Euroopas seisnud selle eest, et meie põllumeeste ebavõrdset konkurentsipositsiooni tunnistataks ja toetused ühtlustataks. Nüüd on see võimalus EL eelarve ettepanekuna laual, aga Eesti valitsus ise plaanib sellest summast olulise osa põllumajandusest ja toidutootmisest kõrvale suunata. Seda on tootjatele väga raske selgitada,“ ütles EPKK juhatuse esinaine Kerli Ats.

“Need vahendid ei ole ainult võimalus midagi uut ehitada. Lisaks arengule on need olulised ka selleks, et ettevõtted suudaksid järgmise seitsme aasta jooksul teha vajalikud investeeringud ka tänase tootmismahu hoidmiseks. Kui investeeringud jäävad tegemata, hakkab see varem või hiljem mõjutama seda, kui palju toitu me Eestis ise toodame. Näeme viimastel aastatel selgelt, et kodumaine sealihatootmine, lihaveise- ja lambakasvatus, kartuli- ja köögiviljakasvatus on languses ja teraviljakasvatajad raskustes,“ lisas Ats.

EPKK soovib peaministriga eraldi sisulist kohtumist, et saavutada kokkulepe Euroopa Liidu poolt eraldatava 546 miljoni euro koos selle juurde kuuluva riigipoolse kaasrahastusega täismahus suunamiseks Eesti põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõime tugevdamisse ja toidujulgeoleku kindlustamisse.