Schengeni lepingu peatamine tekitas Eesti poliitikute seas vastakaid arvamusi

Kristel Uustal

Eesti

03.08.2026Loetud 22 korda

Itaalia välisminister Antonio Tajani teatas reedel, et Itaalia peatas ajutiselt Schengeni lepingu Hispaaniaga pärast migrantide sissevoolu viimase Põhja-Marokos asuvasse Ceuta enklaavi. Eesti valitsus seda ei poolda.

Eesti siseminister Igor Taro kirjutas sotsiaalmeedias, et tema Hispaaniaga Schengeni lõpetamist ei poolda, sest tegu oleks Euroopa Liidu ja NATO liitlase reetmisega. Ta võrdles seda rändesurvega, mida koges Soome Venemaa suunalt ning mida Balti riigid Valgevenest tunda saavad.

Isamaa juht Urmas Reinsalu Taroga ei nõustunud. Ta kirjutas sotsiaalmeedias avaldatud postituses, et Eesti peaks olema solidaarne nende riikidega, kes nõuavad Hispaanialt otsustavat käitumist Euroopa Liidu välispiiri kaitsel, mitte rände õhutamist. Ta lisas, et Schengeni peatamine liikmesriigi suhtes on kriitilises olukorras täiesti ratsionaalne meetod ebaseaduslikule rändele uute tõkete seadmiseks.

Eesti peaminister Kristen Michal kirjutas sotsiaalmeedias, et Euroopa Liit peab Hispaanial aitama Ceuta rändekriisiga toime tulla ning vältima Schengeni ala killustumist. Lisaks teatas ta, et kirjutas koos 22 EU riigijuhiga Euroopa Komisjoni presidendile, Euroopa Ülemkogu juhile ja Euroopa Liidu eesistujale, et Ceuta rändekriisile lahendus leida. Ta rõhutas, et uute sisepiiride tekkimine Schengeni alal ei ole Eesti huvides.

Keskerakonna juht Mihhail Kõlvart teatas laupäeval sotsiaalmeedias, et piirikontrolli ajutine taastamine on vajalik ja põhjendatud samm, kuid hiljem ta täpsustas, et antud kommentaaris pidas ta silmas piirikontrolli ajutise taastamise vajalikkust Itaalia poolt.

Eesti ei peaks lõunast tuleva rändesurve tõttu praegu riigipiiril täielikku kontrolli rakendama, ütles Kõlvart ERR-ile. Siiski tuletas ta meelde, et vajadusel peab selliseks poliitiliseks otsuseks valmis olema, kui olukord eskaleerub.

Reinsalu ütles ka, et kui rändesurve voog Eesti suunas suuremaks muutub on vajalik maismaa piiril täieliku kontrolli sisseseadmine. Avalike allikate puhul võib siiski öelda, et olukord on stabiliseerumas, tõdes ta.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalvealal Veiko Kommusaari sõnul ei lahenda ajutise piirikontrolli taastamine Schengeni alal sisuliselt välispiiri survet. Täieliku piirikontrolli taastamine maksaks Eesti riigile üle seitsme miljoni euro kuus ning PPA-l ei ole selleks vajalikku ressurssi, ütles Kommusaar ERR-ile.