Uuring: Eesti elanikkonnale on välispoliitikas oluline koostöö, NATO kollektiivkaitse ja ekspordi toetamine

Välisministeeriumi avaldatud uuringu järgi on välispoliitilistest suundadest Eesti elanikkonnale olulisimad regionaalne koostöö, NATO kollektiivkaitse ja Eesti ettevõtete toetamine välisturgudel.

Välisministeerium avaldas järjekorras kolmanda avaliku arvamuse uuringu elanikkonna suhtumisest välispoliitilistesse teemadesse. Kolm kõige olulisemat suunda on uuringu järgi pea võrdselt: regionaalse koostöö tugevdamine Põhjamaade ja Balti riikidega (37% vastanutest), NATO kollektiivkaitse tugevdamine (36%) ja Eesti ettevõtetele võimaluste loomine välisturgudel (36%). Järgmiste prioriteetsete suundadena märgiti Ukraina toetamist (22%) ja Eestile oluliste väärtuste (inimõigused, demokraatia, sõnavabadus) edendamist maailmas (21%).

Arvamused ja hoiakud Eesti välispoliitika kohta lahknevad eelkõige rahvuspõhiselt. Kui eestlaste jaoks on olulisim NATO kollektiivkaitse tugevdamine ja regionaalne koostöö, siis vene rahvusest elanike jaoks on olulisem ettevõtete abistamine välisturgudel ja suhete parandamine Venemaaga. Vanuserühmade võrdluses oli toetus Eesti välispoliitilistele suundadele keskmisest kõrgem noorimas vanuserühmas (15–29-aastased).

Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks peaks vastanute hinnangul Eesti eelkõige silma paistma digiarengu ja kübervõimekuse edendamise (43%), julgeoleku ja kaitsekoostöö edendamise (33%), hariduse ja e-hariduse edendamise (30%) ning inimõiguste ja vabaduste kaitse (28%) vallas.

Elanike toetus Venemaa-vastastele sanktsioonidele on jätkuvalt kõrge: sanktsioone toetab 71% elanikest, sh 83% eesti ning 40% vene rahvusest elanikest.

Suhtumises Ukraina ja Venemaa vahelise võimaliku rahuleppe tingimustesse on eesti ja vene rahvusest elanike vahel jätkuvalt lõhe. Kui eestlastest arvab valdav osa (74), et Ukraina ei peaks Venemaale järeleandmisi tegema, siis venelastest arvab enamus (61%), et Ukraina peaks järeleandmisi tegema.

Toetus Ukraina liitumisele Euroopa Liiduga püsib muutumatuna: seda toetab 60% elanikest, sh 76% eesti ja 24% vene rahvusest elanikest. Ukraina liitumist NATO-ga toetab 54% elanikest, sh 71% eesti ja 17% vene rahvusest elanikest. USA-EL-i suhete kontekstis peetakse solidaarsust EL-i liikmesriikidega sobivamaks kui liitlassuhete hoidmist USA-ga. Vaatamata teatavale kriitikale USA suunal tunnetatakse NATO-t jätkuvalt olulise julgeolekutagatisena. 

Teadlikkus välispoliitilistest teemadest on püsivalt kõrge (50% pidas end hästi kursil olevaks, 9% pigem hästi). Teadlikumaks peavad end mehed, 60–74-aastased, kõrgharidusega või majanduslikult heal järjel olevad inimesed. Uuringu viis välisministeeriumi tellimusel läbi uuringufirma Turu-uuringute AS. Uuringu raport täismahus: Eesti elanike hoiakute küsitlused välispoliitika suhtes.

Allikas: BNS