Asendusteenistusse on soovijaid rohkem kui riigil kohti

Asendusteenistusse on aastatega astunud aina rohkem inimesi, kuid vabu kohti napib rahapuuduse tõttu. 

Asendusteenistusse võetakse aastas ligi 70 inimest ning nimekirjast välja jäänud kutsealused jäävad ootejärjekorda, kirjutab ERR.

Asendusteenistus on kohustuslik mittesõjaline teenistus ajateenijatele, kes on usulistel või muudel moraalsetel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud.

Selleks, et asendusteenistusse pääseda, tuleb kandideerijatel esitada ajateenistusest loobumiseks mõjuva ja kontrollitava põhjusega taotlus. Enamasti soovitakse asendusteenistusse peamiselt usust tulenevatel või relva käitlemisega seotud põhjustel.

Asendusteenistus on esmajärjekorras suunatud kaitseväe toetamiseks, selle saab läbida näiteks kaitseväe köögi abitöölise või laotöölisena, aga riigikaitsesse saab panustada ka päästeasutustes. Seal täidavad asendusteenistujad siiski pigem toetavaid rolle: teevad ennetustööd, suurendavad teadlikkust tuleohutusest jms. Asendusteenistujad läbivad vabatahtliku päästja koolituse ja käivad igapäevaselt tööl. Selline töökorraldus on kasulik kõigile osapooltele.

Asendusteenistuse läbinu määratakse reservasendusteenistusse, mis tähendab aeg-ajalt lisaväljapet ja õppekogunemisi, et omandatud oskusi ja teadmisi täiendada ja värskendada.