Eestis registreeriti eelmine aasta üle 100 salmonelloosi juhtumi

Salmonelloos on toiduga leviv nakkushaigus, mis võib kulgeda raskelt. Seda põhjustab Salmonella perekonnast pärit bakter, mis levib üldjuhul saastunud toidu kaudu.

Sageli seostatakse salmonelloosi toore linnuliha, munade ja pastöriseerimata piima tarbimisega. Tegelikult võib nakkuse saada ka taimset päritolu toidult. Puu- ja juurviljad võivad saastuda vee, mulla või töötlemise kaudu. Salmonelloosi põhjustavad bakterid, mis satuvad inimese organimi enamasti suu kaudu saastunud vee, käte või toidu vahendusel.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialisti Jevgenia Epšteini sõnul on salmonelloosi näol tegu haigusega, mis võib kulgeda väga raskelt. Tugev oksendamine ja kõhulahtisus võivad põhjustada raske vedelikupuuduse ning viia haiglaravini. Raske haiguskulg võib tekkida igas vanuses ja tervislikus seisus inimestel.  

Aastal 2025 registreeriti Eestis 113 salmonellosijuhtu, kellest 75 vajas haiglaravi. Salmoneloos võib lõppeda ka surmaga, kuid see on pigem harv. Terviseameti andmetel registreeriti Eestis 2009. aastast kuni 20. juunini 2026 kokku 11 salmoneloosiga seotud surmajuhtu. Nakkusega seotud surmajuhtum ei tähenda alati, et inimese ainus surmapõhjus oli nakkus. Tegu võis olla peamise põhjusega või üks surma soodustanud teguriga.

Nakkus võib mõnel juhul levida soolestikust vereringesse ja teistesse elunditesse ning viia eluohtliku sepsiseni. Võib tekkida ka reaktiivne artriit, mis põhjustab liigesevalu- ja põletiku, kuid see esineb väikesel osal nakatunutest.

Nakkuse vältimiseks palub PTA pesta käsi ja puu- ja juurvilju, jälgida pakendil toodud juhiseid, kuumutada kuumtöötlemist vajav toit korralikult ning vältida toore ja valmistoidu ristsaastumist.

Lisaks soovitab PTA võtta ühendust perearstiga, kui tugev kõhulahtisus või oksendamine kestab üle kahe päeva, palavik on kõrge, tekivad vedelikupuuduse tunnused või haigestunu on eakas, rase, väikelaps või nõrgenenud immuunsusega isik.