Toidumürgistus: kuidas seda vältida?

Kristel Uustal

15.08.2026Loetud 25 korda

Toidumürgistus võib alata pealtnäha väikestest asjadest: kanaliha jäetakse pikemaks ajaks sooja kohta seisma, salatit lõigatakse toore lihaga samal lõikelaual või pannakse küpsetatud liha samale taldrikule, millel oli enne toores liha. Põllumajandus- ja Toiduameti toiduohutuse valdkonnajuht Triinu Allika jagab, kuidas toidumürgistust vältida.

Toiduohutus algab juba tegelikult poes. Ostukorvi tasub viimasena panna kiirestiriknevad toiduained, näiteks kala, liha ja piimatooted. Nii on need võimalikult vähe aega toatemperatuuril. Koju jõudes tuleks võimalikult kiiresti külmas säilitamist vajavad tooted panna külmkappi. Lisaks tuleb jälgida pakendil märgitud säilitamistemperatuuri.

Ka külmkapi kasutamisel tasuks jälgida mõningaid lihtsaid põhimõtteid. Külm õhk peab saama toiduainete vahel liikuda, seega tuleb vältida külmkapi liiga tihedalt täis ladumist. Toorest kala ja liha on mõistlik hoida pakendatuna ja alumisel riiulil, et nende mahl ei saaks tilkuda teistele toitudele.

On palju räägitud käte puhtuse olulisusest, kuid ka see tasub meelde tuletada. Enne toidu valmistamist ning kindlasti pärast toore kala, liha, linnuliha või muna katsumist tuleb käed ära pesta. Käte kaudu võivad bakterid teistele toiduainetele, köögitarvikutele ja tööpindadele kanduda.

Lisaks on oluline toidu valmistamisel vältida ristsaastumist. See tähendab, et bakterid kanduvad ühelt pinnalt, toidult või töövahendilt teisele. Selle vältimiseks tuleb kasutada toore liha ja kala ning valmistoitude või köögiviljade jaoks eraldi lõikelaudu, kasutada toore ja küpsetatud liha jaoks eraldi taldrikuid ning pesta nuga ja lõikelaud pärast toore toidu töötlemist kohe kuuma vee ja nõudepesuvahendiga.

Mõnes kodus on harjumus pesta toorest kana enne küpsetamist kraani all. Triinu Allika sõnul seda tegema ei pea. Pesemisel võivad pritsmed kanda lihal olevaid baktereid kraanikausile, tööpinnale, nõudele ning läheduses olevatele toiduainetele. Linnuliha ohutust ei taga mitte pesemine, vaid korralik kuumtöötlemine.

Üks haigusetekitaja, kelle leviku vältimiseks on oluline hügieenireegleid järgida, on Salmonella. Aastal 2025 registreeriti Eestis 113 salmonelloosijuhtu, kellest 75 vajas haiglaravi. Salmonelloos võib lõppeda ka surmaga, kuid see on pigem harv. Terviseameti andmetel registreeriti Eestis 2009. aastast kuni 20. juunini 2026 kokku 11 salmonelloosiga seotud surmajuhtu.

Salmonelloosi kohta saad lähemalt lugeda siit!